Viikingid ja Vana-Vene viikingid

                     Viikingid ja Vana-Vene riik


Viikingid Viikingite päritolu : Rahvas keda nimetatakse viikingiteks, elas Skandinaavias (Taanis, Rootsis ja Norras) ning kõneles vananorra keelt, millest kujunesid taani, rootsi ja norra keel. Viikingid eksisteerisid umbes 793-1066. Nimetus viiking tähendab arvatavasti (mere)röövlit, ja see käis Skandinaaviast tulnud rüüstajate kohta. Röövretked kuulusid selle suure ekspansiooni juurde, mille käigus viikingite Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse tungisid, kuid kõik nad polnud röövlid . Viikingid ehk normannid , keda vahel kutsuti ka norrameesteks või põhjamaa meesteks, olid õhtlasi kauplejad ja kolonistid . Viikingeid nimetati ka variaakideks. 

Ühiskond:Rooma maailmariik skandinaaviani ei ulatanud, mis tõttu sinna ei jõudnud esialgu ka keskvalitsus , kirjalikud seadused ja ristiusk . Polnud ka tõelisi linnu. Elati väikestes külades, mida vanem või pealik , kellele kuulus suurem osa maast. Kohalik vanem oli nii valitseja kui sõjapealik. Enne 900. aastat oli kuningas olemas vaid Taanis (ja toogi valitses vaid üht osa maast), Kuid 11. sajandiks oli monarhia kehtsetatud juba kõigis Skandinaavia maades. Mehed olid võimukad, kuid viikingi ühiskonnas oli tähtis positsioon ka naistel. Abielu tähendas viikingitel võrtsete osapoolte liitu. Ting oli kohalike vabameeste koosolek, mida peeti kord või paar aastas. Ting kehtestas seadusi ja toimis ka kohtina, seal tehti tähtsamad otsused, mõisteti kohut ning sõlmiti kokkuleppeid naaberkogukondadega.

 Reisimine : Norra ning osa Rootsist on mägine. Ulatuslike alasid katab mets, head põllumaad napid. Maad mööda liiguti jala, vankrites või ratsa, ent kui võimalik, reisiti mööda veeteid, sest see oli ohtum ja kiirem. Korralike teid neil ei olnud, enamasti oli tegu sillutamatta radatega. Soistes piirkondades kasutati teede rajamiseks hangu, tihedama liiklusega lõikudel, aga ehitasid nii puust palkidest või kisklaudadest kui kivist vankriteid. Sildu ehitasid viikingid harva, jõed ületati koolme kohtadest või parvega. Paljudes kohtades oli talvel palju hõlpsam reisida kui suvel. Laevad: Laevad olid viikingitele väga tähtsad. Viikingid olid euroopa parimad meremehed ja nende laevad olid kõige kaunimad. Tuntuimad on viikingite pikklaevad, mis sõitsid madalas vees, need olid üsna kiired ja neil oli üks suur puri. Neil oli veel mitut sorti laevu ning enamus neist olid väga ära kaunistatud. Laevad ehitati tammest või männist. Kere kinnitati raudnaeltega, mis tihiti looma karvade. Laevasepa tööriistadeks olid saag, haamer , kirves ja ristikirves. Viikingid sõitsid merd päikese, tähtede ja maamärkide ning sisetunde järgi.

Jumalad: Põhjala inimesed austasid jumalaid, kelle nad olid oma näo järgi teinud. pajatati panteonist , mille kõige vägevamad jumalad olid sõdalased ise- nutikas kõikenägev väepealik Odin , tugev ja lihtsakoeline Thor. Lõpuks pidi kogu jumalate ja inimeste maailma olematuks muutma viimne heitlus ehk kokkupõrge hea ja kurja vahel, mida viikingidnimetasid Ragnarök ’iks. 1.Maailma tekkimine Maailm kasvas müütide vältel hiiglasuurest kuristikust Ginnungagap ’ist. Lõunas piirnes kuristik tule asupaiga Muspell’iga, kus pidas vahti leegitseva mõõgaga tulehiid Surt. Põhjas piirnes kuristik pakasemaa Niflheim’iga , millest sai pärast poole surnute maa. Hvegelmeri nime kandvast vulkaanikatlast pulbitses välja 12 jõge, mis viisid oma teed Ginnungagappi. Need said jääks ja täitsid lõhandiku. Kerkides sai jää kokku Muspell’iga ja kuidagi moondus savi. Lõpuks tuli savisse elu ja sellest sai ürgse pakasehiiu Ymer ’i massiivne keham. Et Ymer’il ka midagi süüa oleks, moondus tohutu suur lehm Andhamba, mis toitis Ymer’i piimaga. Ise toitus ta härmatist lakkudes ja ta keele all tekkis esimese inimese kontuur . See oli Bure ,kellest sai Odini vanaisa. Ymer tõi oma higist ilmale ühe abielupaari-(Borr ja üks hiiutar) esimesed jumalate parandamatute vaenlaste hiidude seast. Nad olid loodud pidevalt riius olema, sest 1 oli hea ja teine kurja esindaja. Siiski vennastusid nad tuues ilmale Odini. Odinist kasvas hiidude tõe nuhtlus ja ta lõi kampa oma vendadega, et hävitada Ymer, kelle veresse pidid hiiud ära uppuma. 1 kaasade paar pääses ja põgenesid hiidude koju - Jötunheim’i. Kui see hävitustöö tehtud, võttis Odin koos vendadega käsile loomise. Ymer’i verest said veekogud, ihust maa, luudest mäed, koljust taevas. Taevavõlvi nurki seati üleval hoidma 4 tugevat kääbust- Põhi, Lõuna, Ida jaLääs . Tähtedeks said Muspelli sädemed. Päike ja kuu pandi kaarikutesse, et nad sõidaksid lakkamatult üle taevakaare, nende kannul olid pandud jooksma 2 hunti Skoll(Vastikus) ja Hate (Viha), kes pidid maailma lõpus valgusallikad nahka pistma. 

Viikingite toit

                         Viikingite toit ja säilitamine



Viikingitel oli söögiks köögiviljad, kartulipüree ja tavaliselt kotletid. Neil polnud kahvleid ka. Viikingid säilitasid toiduaineid toatemperatuuris.Viikingite toiduvalik on olnud aluseks kogu põhjamaade toidukultuuri arenemisele tänapäevani. Mõned tänapäevasedki toidud on alguse saanud viikingite ajast nt supid ja jõulusink. Retsepte sellest ajast säilinud pole ühtegi. Viikingiaja toidud on rekonstrueeritud arheoloogiliste leidude alusel.

Söödud on liha, kala ja köögivilju. Palju on menüüs olnud naerist, on osatud teha juustu ja vorsti. Põhiliseks joogiks on olnud õlu.

Skandinaavia viikingipärimustes räägitkse toidust vähe, selle asemel mainitakse mitmelgi puhul joomist. Kõigepealt tõsteti toost Jumalale ja Neitsi Maarjale, sealt edasi aga kõigile teistele. Viikingite joomingute juurde kuulusid luuletused ja ühislaulmine.

Keelatud toitusid polnud.